Paul Bara šampanjamaja ja Grand Rosé

Mõni šampanjamaja poeb eriliselt hinge ning kohates seda brändi uuesti menüüs või poeriiulil, siis tuleb naeratus huulile ning meelde tulevad positiivsed mälestused. Nii on minul näiteks Paul Bara šampanjamajaga. Esimest korda maitsesin selle maja šampanjat oma esimesel reisil Champagne piirkonda ja esmakohtumisest jäi positiivne side meie vahele. Eestis on Paul Bara maaletooja mitu korda vahetunud ning praegu leiab Paul Barat nii Prisma poelettidelt kui ka restoraniriiulilt. Maja ajaloost polegi ma enne põhjalikult kirjutanud, nüüd on see hetk siis käes.

Bara perekonda mainiti esimest korda dokumentides 1600ndatel Bisseuil, Oiry ja Chauilly küladega seoses. Konkreetsem fakt perekonna ajaloost pärineb aastast 1833 mil Auguste Francois Bara saabus Bouzy külla ning asus seal tööle tündersepana. Kolm aastat hiljem abiellus ta Annonciade Robertiga, kelle perekonnale kuulusid ka mõned viinapuud. Bara perekonna valdus ehitati aastal 1860 ning peamiselt tegeleti karjakasvatusega. Paul Bara, kes on maja praeguse omaniku Chantale isa, oli esimene, kes hakkas tootma ja müüma šampanjat oma nime alt. See juhtus 1950ndatel. 1975. aastal oli Paul Bara üks esimesi, kes hakkas oma toodangut importima USA-sse. Tänaseni teevad nad koostööd sama partneriga, kellega tookord alustasid. Aastal 1980 otsustas Chantal isale appi asuda ning 1986 sai temast maja kaasomanik. Alates aastast 2021 juhib maja endine müügijuht Stéphanie Ducloux ning Chantalest sai maja president. Paul Bara kuulub ka Club Trésors de Champagne ühendusse ning veinimeistriks on Christian Forget.

Kokku kuulub majale 11 hektarit viinapuuaedu, millest 9,5 hektaril kasvab Pinot Noir ja 1,5 hektaril Chardonnay. Aastal 2020 omistati neile HVE “Haute valuer environnementale” ja VDC “Viticulture Durable en Champage” sertifikaadid, millised antakse majale tunnustuseks jätkusuutliku ning keskkonnasõbraliku viinamarjakasvatuse eest. Maja portfellis on 7 erinevat šampanjat, eelmistest muljetest saate lugeda siit.

Esimene kohtumine Paul Bara Grand Roséga oli ammu ning kohtumisi on vahepeal olnud mitmeid, aga hea joogi muljeid tasub ikka ka uuesti jagada.

Koostises 70% Pinot Noir, 18% Chardonnay, 12% Bouzy rouge.

Värv lõheroosa, aroomis domineerisid punased marjad, ennekõike maasikad ja kirsid.

Maitses küpsised, või, rohkelt maasikaid ja vaarikaid, lõpp veidi õline ja võine. Oli tunda ka kergelt karamelli. Hape oli heas tasakaalus, balanss oli igas mõttes paigas. See šampanja sobib kenasti punase liha kaaslaseks, proovige!

Paul Bara Extra Brut

Kevadise isolatsiooni ajal sattus minu postkasti pakkumine osta Paul Bara šampanjasid ning see üleskutse kõnetas mind, sest esiteks on tegemist väga vahva majaga ning teiseks tuleb maaletoojaid jõudumööda ikka toetada. Paul Baraga oleme kohtunud siin ja seal, tegemist on hinnatud väiketootjaga, kelle veinimeistril on hea vaist ning šampanjades ei ole siiani pidanud pettuma. Varasematest kogemustest saate lugeda siit, kevadel ostetud Extra Bruti võtsime paar nädalat tagasi kaasa Haapsalusse ning nautisime seda imelist jooki ja vananaiste suve ühel õhtul Väikse Viigi ääres. Kus siis veel, kui mitte seal, eks?

Koostises 80% Pinot Noir ja 20% Chardonnay. Suhkruid on lisatud minimaalselt, ainult 2g/l kohta.

Extra Bruti ja Réserve valmistatakse täpselt samast segust, kuid viinamarjad tulevad Extra Bruti jaoks vanematelt viinapuudelt ja parematest aedadest. Veinimeister kasutab segus kuni 50% reservveine.

Värvus klaasis oli kahvatu kollane.

Aroomis oli jõuliselt tunda tugevamaid lõhnakomponente nagu küpsed aprikoosid, ploomikompott ja õunakook, hästi küpsed noodid. Samuti sai aimu sidrunist, värsketest pirnidest ja pähklitest.

Maitse oli hästi värske ja nooruslikult jõuline, samas ka parasjagu kreemine ja piisavalt elav. Hästi puuviljane, mineraalsus oli eksimatult äratuntav, ka kergelt soolane nüanss. Lõppmaitse oli pikk ja heas tasakaalus. Austritest tundsime selle šampanja kõrvale puudust, koos oleksid nad maitsnud väga hästi. Aga ikkagi oli jook väga nauditav, Paul Bara oma tuntud headuses!

Mullipidu Riias

Selle aasta kevadel pidi Riias teist korda toimuma mullijookide festival (Burbuļu parāde), kuid ootamatult ilmunud viirus lükkas festivali toimumise hoopis augustisse. Tegelikult oligi parem, sest augustis sai üritus toimuda väljas ning kuna sattus olema ka ülisoe ja suurepärane ilm, siis võitsime eelmisel laupäeval Riias jackpoti.

Üritus toimus Läti Kunstiakadeemia sisehoovis (kool asutati aastal 1919). Külaliste hajutamiseks toimus üritus kahes osas, meil olid piletid õhtuseks 4 tunniseks sessiooniks. Hoovi olid oma lauad ülesseadnud 12 erinevat maaletoojat, kes siis huvilistele lahkelt valasid erinevaid mulliveine, rääkisid juurde maja ajaloost ning tutvustasid jooke. Valikus olid proseccod, cavad, cremantid, isegi üks sparkling Shiraz Austraaliast ja muidugi šampanjad, mida oli valikus kõige enam. Meie  keskendusimegi ainult šampanjade maitsmisele ning üritasime teha võimalikult targad valikud pakutavast sortimendist. Neli tundi kulus kiirelt ning minu TOP10 sai selline:

• 2007 Taittinger Comtes de Champagne Blanc de Blancs (täidlane ja küps)
• 2015 Philipponnat Royal Réserve Brut (mõnusalt puuviljane, väga heas tasakaalus, marjane)
• 2010 Lallier Grand Cru Millesimé (küps ja täidlane, tundub et oma parimas eas)
• NV Charles Heidsieck Rosé Réserve (lihtsalt imeline rosé!)
• NV Lallier Grand Cru Rosé Brut (punastest marjadest tulvil, küps)
• 2007 Henri Mandois Cuvée Victor Vieilles Vignes Brut Rosé Millesimé (piimhape aroomis, röstine, hape väga heas tasakaalus)
• MV 14 Henri Giraud Aÿ Grand Cru Fût de Chêne (pirnine, ürdine)
  
• NV Paul Bara Grand Cru Rosé Brut (hea marjane)
• 2012 Paul Bara Special Club (särtsakas, hape noor, omab potensiaali vananeda)
• 2014 Nicolas Feuillatte Blanc de Blancs Collection Vintage (väga õunane, hape jõuline, tugev üldmulje)

Lisaks lemmikutele olid ka mõned sellised šampanjad, mis meie arvates oleksid võinud oma nooruse tõttu veel avamata jääda. Kõige rohkem aga oli kahju sellest, et Paul Clouet Brut 1998 (magnum) oli ilmselgelt liiga kauaks pudelisse jäänud ning selle joogi parim aeg oli möödas. Aga väärt õppetund maitsjatele oli see ikkagi.

Kokkuvõttes saan nentida, et üritus oli väga hästi organiseeritud, tasuta vesi oli iseenesest mõistetav, hoovi peal oli paar mõnusat söögikohta, rahvast oli parasjagu ning joogid suurepärased. Võrreldes eelmise aasta Helsinki mullifestivaliga oli tegemist täieliku säästuüritusega, sest Riias oli maitsmine piletihinna (79.50€) sees, aga Soomes tuli lisaks piletile iga šampanja eest eraldi juurde maksta. Igatahes edendavad lätlased oma mullijookide kultuuri väga jõudsalt ning suur tänu neile selle eest, et ka naabreid peole lubatakse! Järgmise korrani!

 

 

Paul Bara Special Club Brut Rosé 2006

See šampanja tuleb rubriigist “kaua hoitud kaunikene”, sest ostsin selle Special Clubi 6-7 aastat tagasi Eestist ning panin parimat hetke ootama, milline saabus eelmise aasta emadepäeval. Ilm oli kevade kohta üllatavalt soe ja päikseline ning aias istudes väikeste suupistetega ja heas seltskonnas tundus olevat õige hetk seda roséd proovida.

Paul Bara oli esimene Club Trésors de Champagne liikmetest, kes hakkas Special Club roséd valmistama ning esimest korda tegi ta seda aastal 2004.

Koostises 70% PN, 30% CH ja suhkruid lisatud 7-8g/l kohta. Ta lisab 8% punast veini Special Clubi segule ning ongi rosé valmis.

Värvus oli väga tume oranž, telliskivi toon, kergelt pruunikas.

Aroomis olid pihlakad ja jõhvikad.

Maitses domineerisid mõrudad marjad ning hapet oli täitsa piisavalt. Ma arvan, et hoidsin seda šampanjat liiga kaua ning oleks võinud ta paar aastat varem avada. Marjasust oli vähe, särts oli kadunud ja kuigi hape kandis, siis usun, et nooremana oleks ta püssim ja säravam olnud.

 

 

Paul Bara Special Club 2005

Paul Bara šampanjamaja asutati Bouzy külas aastal 1833 ning sellest ajast saadik on maja juhtimist perekonnas põlvest põlve edasi antud. Täna juhib maja Chantale Bara, kes on võtnud eesmärgiks arendada brändi selliselt, et avaneksid uued turud ja uued võimalused šampanja eksportimiseks. Mul on olnud õnn kohtuda Paul Bara šampanjadega nii Reimsis kui Eestis ning sel aastal õnnestus taaskord Paul Bara šampanjat proovida tänu Georgile, kes kevadel Champagnes käis. Õige hetk pudeli avamiseks tundus meie M-i 16ndal sünnipäeval, maikuu alguses. Niisiis Special Club 2005:

Koostises 30% CH ja 70% PN.

Värvus helekollane ja särav.

Aroomis oli tunda rohusust: kirbed orasheinad ja pisut vanev nõges, lisaks veel mineraalsust ja mesiseid noote. Kui aus olla, siis aroomi tagaplaanil seisid ja ootasid oma aega kerged ja õrnad röstised noodid.

Maitse oli kergelt suitsune ja tunda oli mineraalseid noote, samas olid pildil ka karamellised maitsetorked. Lõppmaitse oli hästi rohune ja kirbe, kuid õnneks mitte väga mõru. Hape oli suhteliselt nõrguke. Šampanja oli heas tasakaalus juba täna, ei tea mis juhtuks mõne aasta pärast.

 

Kevadel Champagnes osa 2

Meie teine päev Reimsis algas maitsva hommikusöögiga ja pärast kehakinnitamist rentisime endile kaheks päevaks auto. Esimene sihtkoht oli Chigny-les-Roses külas asuv J. Lassalle šampanjamaja, milline asutati aastal 1942 ning täna juhivad seda kolme põlvkonna naised. Vanim proua on üle 80 aasta vana, kuid armastab endiselt nii veini kui šampanjat (meie giidi sõnul) ning osaleb igapäevaselt veinimaja töös. Neile kuulub 16 ha viinamarjaaedu seitsmes erinevas külas. J. Lassalle maja kuulub ühendusse Club Tresors de Champagne, milline asutati 1971. aastal ja kuhu ühtekokku kuulub 28 erinevat maja, kes ise kasvatavad oma viinamarjad ja ise valmistavad šampanja. Klubisse kuuluvad majad jagavad samu väärtusi ja põhimõtteid ning igal majal on oma Special Club nime kandev šampanja, millist valmistatakse vaid väga headel aastatel. Varem on mul olnud õnne maitsta ühendusse kuuluva Paul Bara maja šampanjasid.

Tulles tagasi J.Lassalle juurde, siis sattusime nende juurde õnneks ennelõunasel ajal ning tänu sellele õnnestus näha ka šampanjavalmistamise erinevaid etappe. Parasjagu toimus magnumpudelite discorgement, s.t eemaldati pärmisete, lisati veidi veini ja suhkrulahust ning pudel sai peale uue korgi, videot (autor K.R) vaata siit:

Pärast ringkäiku majas ja keldrites õnnestus meil maitsta kaht erinevat šampanjat: Préférence ja Rosé. Mõlemad olid suurepärased šampanjad, kuid rosé meeldis meile tibake enam. Tegemist on hästi elegantsete, kergete ja peene mulliga šampanjadega, mis lausa sulasid suus ja jätsid sametise mulje.

Préférence koostises 1/3 PN, 1/3 CH ja 1/3 Meunieri, Rosé koostises 65% PN, 15% Meunieri ja 20% CH. Nautisime imelist päikselist päeva ning lahkusime kaasas kastitäis “suveniire”. Eestisse sai toodud nii Special Club 2007, BdB 2007  kui ka vanaisa poolt tütretütrele valmistatud Angéline 2008. Aga nendest lähemalt kunagi tulevikus.

Edasi kulges tee Hautvillersi külla, kus võtsime kerge lõunaeine ning vaatasime üle munk Dom Pérignoni haua külas asuvas kloostris. Seejärel võtsime suuna Aÿ külla, sest seal ootas meid ees H. Goutorbe maja külastus.

See maja kuulub samutiühendusse Club Tresors de Champagne. Emile Goutorbe (1890-1956) pühendas kogu oma elu viinapuude kasvatamisele, ta oli nn taimekooli pidaja.
Šampanjamaja visooni kujundas ja viis ellu tema poeg Henri (1922-2009) ning täna toimetab majas tema poeg René koos abikaasa ja kolme täiskasvanud lapsega. Meil õnnestus seal õdusas majas jahutavate võlvide all maitsta kolme erinevat šampanjat:

Cuvée Tradition Brut (koostises 70% PN, 5% Meunier, 25%CH)

Cuvée Prestige Brut Premier Cru (koostises 7o% PN, 5% Meunier, 25%CH)

Special Club Grand Cru 2005 (koostises 70% N, 30%CH).

Kõik olid väga nauditavad šampanjad, esimene neist lihtsam igapäevašampanja, teine juba veidi elegantsem ning Special Club oli küps, täidlane ja täis jõudu.

Kes Champagne piirkonda plaanib reisida, siis Aÿ ja naaberküla Mareuil-sur-Aÿ tasub kindlasti kavva võtta, sest seal on lisaks H. Goutorbele väga palju toredaid šampanjamaju: Bollinger, Ayala, Billecart-Salmon, Philipponnat, Deutz, Marc Hébrart jpt. mida kindlasti tasub võimaluse korral külastada.

Teise päeva lõpetasime õhtusöögiga Reimsi populaarses söögikohas Les Crayeres Brasserie “Les Jardin”, milline asub pargipuude alla peidetuna otse 5* hotelli taga. Kel soovi, võib õhtustada ka hotelli peenemas restoranis, meie otsustasime seekord brasserie kasuks. Teenindus oli super ja toidud söögikoha taseme kinnitajaks. Kõige eredama elamuse said need, kes julgesid tellida vasika harknääret. Liinale lähevad siinkohal teele tänusõnad meie reisi söögikohtade soovituste eest!

Pärast õhtusööki jalutasime veel linnas ning saime osa ka katedraali peal toimunud valgusshow’st.

Paul Bara Millésime 2002

2002 on minu arvates suurepärane ja iseloomulikult arenev aastakäik, sest mida aeg edasi, seda ägedamaks selle aastakäigu šampanjad lähevad.

Sarnaselt Burgundiale oli 2002 ka Champagnes ideaalsete ilmastikuoludega külluslik aasta ning selle aastakäigu veinid omavad suurt säilituspotentsiaali.
R. Juhlini väidadab oma raamatus, et tunneb 2002. aastakäigus ära arengutee, millel on väga palju sarnaseid jooni 1982. aastakäiguga, mis omakorda annab lootust, et 2002.a veinid arenevad samuti sirgjooneliselt ja ootuspäraselt, ilma suuremate tõusude ja langusteta. Lõpptulemus saab olema võine, täidlane ja küps, suhteliselt kõrge happesus peaks garanteerima tasakaalus arenemisprotsessi ning meeldiva lõpptulemuse. Kusjuures arengu tipptulemus võib saabuda 20 või isegi 30 aasta pärast! Oleks vaid võimalus osta ja säilitada selliseid veine nii mitmeid aastaid.

Minu meeldejäävaimad elamused 2002. aastakäigust on olnud lisaks allpool kirjeldatavale Pol Rogeri Blanc de Blancs 2002 ja Besserat de Bellefon Brut Millésime 2002.

Täna aga Paul Bara Millésime 2002, elamus oli äärmiselt nauditav ja meeliülendav, milline nii kergesti ei unune! Tõime selle šampanja kaasa Reimsist ning panime oma aega ja hetke ootama. Tasus oodata.

Värvus tumedam õlgkollane, sügava ja loojuva päikese karva alatooniga.

Koostises 80% PN, 20% CH.

Aroom täidlane, tunda karamelli ja piimakisselli, samuti magusat õunakooki ja värskelt keedetud õunamoosi.

Maitses domineerisid, nii nagu aroomiski, küpsed õunad ja mesine magusus.

R. Juhlini hinnang 87/100.

Olen varem maitsnud Paul Bara Millésime 2003 kuid nende kahe aastakäigu võrdluse võidab kindlalt aasta 2002 oma külluslikuma maitsebuketi, väljaarenenuma ja omapärasema karakteriga. Tõeliselt hea šampanja ning ootan põnevusega järgmist kohtumist 2002. aastakäiguga!

 

Paul Bara Special Club 2004 ja Millèsime 2003

Olen Paul Bara šampanjadest varemgi paar korda juttu teinud, kuid Eestis on lisaks rosèle ja NV brutile võimalik leida ka aastakäigu šampanjat ning Special Clubi labeli alla koondunud maja tippveine.

Alustan Paul Bara Special Club 2004-st millist õnnestus mul maitsta tänu headele sõpradedele, kes muretsesid uue auto ning tähistamiseks ja sisseõnnistamiseks muretseti ka korralik šampanja (tore keel see meie eesti keel ikka, kohe kõike saab muretseda 🙂

Nii noor ja nii rohune, aroomis oli tunda kergeid erksaid tooreid marju (tikrid), troopilisi puuvilju ja natuke kommi. Maitse oli täitsa toores alles, kuiv ja lõpuni välja arenemata maitsebuketiga. Aga veinil oli iseloomu ning tunda oli, et jook alles arenes kui meie ta juba lahti nööpisime. Kui ise ei tea, siis vaatan ikka mida R. Juhlin arvab ning tema usaldab oma varasemaid kogemusi Bara šampanjadega ning hindab praegust arenemisfaasi väga heaks. Nagu ta ise ütleb, siis laulab veini arengule ülistuslaulu! Sestap tuleks järgmise Special Clubi avamisega oodata mõned aastad ning jälgida siis, milliseks vein küpsenud on. Kindlasti on selles veinis potensiaali investeeringuks, mis tasub mõneks ajaks keldrinurka unustada ning nt 5-8 aasta pärast päevavalgele tuua.

Koostis 70% Pn ja 30% CH.

Juhlini hinnang 2004 aastakäigule 2011 detsembris 76 punkti, arenedes 85.

Paul Bara Millésime 2003

Ühe Millésime tõime kaasa Reimsist, puhtjuhuslikult sai Bara otsa satutud ning kohalik šampanjapoe omanik andis oma soovituse ja õnnistuse meie ostule kaasa. See oli 2002 aastakäik ja ootab veel oma aega. Vahepeal jõudis Bara meile Eestisse järele ning sestap tekkis võimalus proovida 2003 aastakäiku.

Koostises 80% PN ja 20% CH.

Tunda on suurepärast Pinot Noiri buketti, äärmiselt kompaktne vein,  kergelt õline. Maitses teravili ja kerge magususe noot just keskosas. Kindlasti on sel veinil ka potentsiaali veelgi küpsemaks arenedada ja täidlasemaks muutuda. Kuid maitseb väga hästi ka juba praegu.

Juhlini hinnang 85 punkti, potensiaal arenedes 89 punkti.